Monday, December 6, 2010

Aeg, aeg, aeg

Tere!!!
Ma pole nii ammu kirjutanud, kuid kohe parandan selle vea. On olnud palju koolitöid ja muid asju, kuid olen jõudnud ilusti ka oma CASi tunde teha, kuid pole jõudnud neid blogisse üles kirjutada - on aeg muutusteks!
 Alustan sellest, et sain 2 trenni täiesti üksi anda. Ma pole varem nii teinud järjest, kuid lõpuks sain proovida. Neljapäeval, 18. novembril (kui vaadata kuupäevi, siis on see viimasest sissekandest lausa KUU möödas!!!), kui läksin oma trenni, ütles Kristjan mulle, et ta on haige ning jätab mu koos ühe teise trennikaaslase, Marianniga. Kuna väikesi oli kokku ainult 7(kuigi see tundub väga suur arv ühe inimese kanda), siis läks Mariann minema, kuna tal oli ka palju õppida. Kui olin väikesed kokku kogunud, siis jooksid nad end soojaks ning hakkasime palle põrgatama. On näha juba esimesi märke arenemisest, mis on väga positiivne. Kui ma teen üksi trenne, meeldib mulle väikesi jooksutada. Nii juhtus ka see päev - ei löönud palli üle võrgu, kohe ring ümber väljaku. Kartuses, et peab hakkama jooksma, tegid kõik ülesannet väga hoolikalt. Kui olime eeskäe ära löönud, panin nad joonejooksu jooksma. Jooksu võitis Rebeka, napilt teiseks jäi Karl. Nemad on ühed kiiremad trennis. Peale eeskätt tuleb loomulikult tagantkäsi ning ülesanne kordus taas. Pärast tagantkätt jooksid nad samamoodi joonejooksu, kuid nüüd lisandus ka ühe jala peal hüppamine. Pean ära mainima, et väga tublid! Poleks osanud oodata, et nad nii head tulemust. Tulemusi on juba näha, see on peamine. Trenni lõpuks olid kõik nii väsinud, nagu laibad :). Hea tunne on kohe, kui oled saanud midagi sellist teha!

  Neljapäeval, 25. november olin ma jälle täiesti üksi, kuigi hiljem kuulsin, et Kristjan oli mulle kellegi appi saatnud, aga see inimene ei saanud tulla. See trenn hakkas väga imelikult, sest tuli välja, et olime valel väljakul. Läksime siis teisele väljakule ning hakkasime trenniga peale. Trenn hakkab ALATI sama moodi. Peale soojendust põrgatame ning siis hakkame palli lööma. Mul on siiralt hea meel, et nad oskavad juba nii hästi lüüa. On hea tunne, kui oled kellegile midagi õpetanud. Kuna me polnud ammu hokit mänginud, siis mängisime see trenn seda. Laste näod olid täis suurt rõõmu ning on näha, et neile meeldib see mäng. Loomulikult ei puudunud ka joonejooksud, mis mul meeldib väga teha neile. Mulle ka ei meeldinud joonejooksud alguses (pean tunnistama, et ka mitte praegu), aga tunnen, et nendest on olnud palju abi. See arendab kordinatsiooni taju ning arendab kiirust, mis on VÄGA oluline tennises. Terve trenn oli välja ehitatud nii: löömine, jooks, löömine, jooks jne. Nägin, et väikesed nautisid seda trenni, mis on põhiline. Trenn läks ka väga kiiresti, vähemalt minu meelest. See oli ka esimene trenn, kui ma nägin ühe tüdruku, Triinu näos suurt tahet mängida tennist. Vat see oli alles üks meeldejääv trenn!

Monday, October 25, 2010

Solo

Tere!!
Täna oli väga huvitav trenn, sest ma viisin selle läbi täiesti üksinda!
Saabusin sinna koos oma vennaga 20 minutit enne trenni algust ning juba olid mõned lapsed kohal.Kuna ennem polnud trenne, võtsin ühest ruumist pallid ning mõned reketid. Selline päris treeneri tunne oli kohe ;).
See nüüd küll ei ole tänane, kuid siin on näha, kuidas ma trenni annan :)
Kui asjad käes, läksime väljakule. Kuna väiksed vaatasid, et ohhoo, uus treener (sest ma tavaliselt ei anna esmaspäeviti trenne, täna oli erandjuhus), siis kohe tulid mind õpetama, et mida teha. Mul käis peas 10000 mõtet, kuidas vastata neile, lõpuks ütlesin, et ma tean, kuidas alustada, sest ma annan trenne nendel päevadel, kui nemad trennis ei käi. Siis olid kõik kohe kõpsti tasa ning hakkasid mind kuulama. Alustuseks nagu ikka 2 ringi ümber väljaku ning siis palle põrgatama. Kui aluguses oli kokku 4 last, siis soojenduse lõpuks oli neid kokku 6. Kõik olid väga agarad ning selline tunne oli, et nad on kohe minemas võistlustele.
Kui soojendus tehtud, hakkasin nende lööke (nii eeskäe kui ka tagantkäe) testima. Selgus, et nad on ikka väga head mängijad, sest enamusel läksid pallid ilma erilise probleemita üle võrgu. Kui mäng sai mängitud, ütlesin, et kaotajad teevad 5 känguruhüpet. Kui olin selle öelnud, võis ette kujutada seda hetke filmis, kui rohutirts häälitseb. Nendel polnud aimu ka, kuidas neid teha:D. Lõpuks said ka need neil õnneks selgeks ja saime trenniga edasi minna.
Pärast löökide testimist mängisime Vangla mängu. Just see mäng jäi eriliselt meelde, kuna trennis olnud tüdruk üritas koguaeg pugeda ning just see mäng ta hüüdis enne oma löögikorda "Treener, sul on ilus pluus!". Ma kohe ei teadnud, mida sellele vastata, seega olin vait ja üritasin sellest mööda vaadata. Aga siiski... mina pole ka sellise asja peale tulnud:D. Vangalt mängisime kaks korda ning mõlemal korral võitis selle Martin Aleksander. Ta on väga tubli ja hakkaja poiss. Muide, vahetult enne vanglamängu saabus meie seitsmes trenniline koos šokolaadibatooni ning kõrremahlaga. Iga hetk, kui oli näiteks palli korjamine, ta küsis minult, kas ta tohib seda süüa.
Kuna terve trenn nad küsisid minult pidevalt, kas hokit ka mängime, siis mängisime ka seda. Hoki on juba kõigile väga tuttav ning hästi meeldejääv, mis on väga positiivne. Mängu võitis napilt Martin Aleksander viimase viie palli jooksul.
Viimasena mõtlesin neile välja erinevad jooksud, ja esimese võitis Karl Joosep (minu venna:)).
Lõpuks olid väikesed tennisehuvilised veidi väsinud, mis ongi hea märk sellest, et trenni sai tehtud. Kõik nad olid väga tublid ja püüdlikud :)

Reketid, reketid, reketid

Tere kõigile! :)
Põhjus, miks ma pole ammu kirjutanud on väga lihtne - väga palju on olnud õppida. Lisaks sellele, pole ka olnud milleskist erilisest kirjutada, kuid seekord on selleks põhjust.
Täpselt sellise reketi ta kaasa tõigi
Mina ise sel neljapäeval oma trenni ei läinud. Trenn hakkas nagu ikka - 2 ringi ümber väljaku joostes ning siis reketid kätte ja palli põrgatama. Mina olin parajasti näitamas väikestele, kuidas põrgatada, kui üks trenniline astus sisse vanaaegse tennisereketiga. Reket on väga suur ning väikese peaga ning ka minul on sellega raske mängida. Ka kõik teised trennilised olid reketi vaatamisest huvitatud, sest see on tõepoolest haruldane nähtus.
Pärast harjutamist panime trennilised ritta ning jagasime nad pooleks. Üks grupp tuli minuga ning teine jäi Kristjaniga. Mina läksin oma grupiga ühele poole võrku ja Kristjan jäi teisele poole. Tegime mõlema grupiga samu asju - esimesena panime  reketid püsti ning trennilised pidid need maha viskama pallidega, mille nad pidid ennem püüdma ühe põrke pealt. Selles mängus oli tunda võistlusvaimu, sest see, kes pihta ei saanud, sai ikka tunda teravaid pilke. Kuna mäng läks minu grupil kiiremini, kui teisel grupil, hakkasin oma grupiga mängima hokit. Lühikest aega kestnud mängu võitis napilt Henri.
Edasi, vahetasime Kristjaniga grupid. Mina läksin uue grupiga mängima Kalameest - mäng, kus mängujuht peab hüppenööri keerutama ning mängijad peavad sellest üle hüppama. Mäng oli minu jaoks naljakas, sest väikesed ei saanud aru, mida nad tegema peavad :D, kuigi nad ennem suure suuga seletasid, et nad kõik oskavad seda. Siis võtsin aja maha ja seletasin neile, mida nad tegema peavad. Kohe tulid esimesed vastused "Ma teadsin!"; "Ma oskasin ju" jne. Niisiis, mäng sai jätkuda. Mängisime mängu kaks korda ning esimesel korral võitid Kirke ning teine kord Robert.
Kuna teine grupp mängis samal ajal mängu President ja prükkar (mäng, mida mina mängida ei oska, kuid kõrvalt vaatajana nägin, et mängijad peavad rabakuna palli üle võrgu lööma ning vastavalt sellele nad tõusevad ja langevad oma järjekorras), siis nüüd tuli vahetus. Mina jäin ikka kalamehe juurde. Ka selles mängus tegime kaks mängu, mõlemad võitis Rebeka. Kusjuures mõlemal korral oli ta finaalis koos Henriga. Mäng oli väga põnev, sest mõlemad ei tahtnud alla anda (lisaks minu pea käis ringi, sest ma keerutasin seda hüppenööri nii, et ma ise keerlesin kaasa). Kui Kristjan hüüdis, et kõik koju, oli mul hea meel, sest mu peas juba kõik keerles :D.

Thursday, October 7, 2010

Treener! Vaata, mida mina teen!

Kuna pole jõudnud kirjutada viimased 3 trenni üles, siis leian, et nüüd on selleks viimane aeg :)! Alustan neljapäevast, 30.septembrist.
Trennis oli 10 last - 5 poissi ja 5 tüdrukut. Kõik olid nagu alati - väga aktiivsed ja lõbusad. Alguses jooksid väikesed 2 ringi ümber väljaku soojenduseks ning pärast soojendust võtsime kohe kätte ka reketid. Sel neljapäeval sai ka hästi palju koos harjutusi teha (muidu me jagame Kristjaniga grupi pooleks). Sel päeval jagasime gruppe - alguses olid mul poisid ja hiljem tüdrukud.. Poistega on minu arust veidi raskem, sest nad on väga kindlameelsed, aga samas väga püüdlikud. Üks harjutus, mida ma poistega tegin, oli selline, kus ma viskasin palli õhku ning nad pidid selle ühe põrke pealt kinni püüdma. Kõik püüdsid ja üritasid, mõnel isegi õnnestus väga hästi, kuid mõnel mitte nii hästi. Oli ka olukord, kus pidin kohe eraldi õpetama ühte poissi. Kui harjutus sai tehtud, vahetasime gruppe. Mina hakkasin tüdrukutega ja Kristjan poistega hokit mängima. Tüdrukutega sai harjutatud palli veeretamist ning tõrjumist võrgus. Lõpus mängisin tüdrukutega esimest korda "Kalameest". See on selline mäng, kus väiksed peavad hüppenöörist üle hüppama, kui mina, kalamees, seda keerutan. Mäng kestis suhteliselt vähe, sest nad pole veel harjunud hüppamisega. Kokkuvõtteks olid kõik väga tublid ja püüdlikud ;).

Teisipäev, 5.oktoober
Teisipäev oli huvitav, sest kõik olid erakordselt aktiivsed. Kohe alguses jooksid väikesed soojendusjooksu ning pärast seda tulid minu juurde reketiga palli põrgatama. Kui kellegil vähegi välja tuli, hüüti:"Treener, vaata, kuidas ma seda teen!". Meeldis väga, et kõik said harjutusega hakkama. Pärast seda, läksime tüdrukutega teisele poole võrku ning hakkasime reketiga palle veeretama ühest koridorist teise, niimoodi üksteisele, et üks peatab palli kinni ja lükkab/veeretab tagasi. Kuna tüdrukuid oli 5, siis pidin ka mina nendega harjutust kaasa tegema - see oli väga lahe! Tegime harjutust senikaua, kuni kõik tegid seda enamvähem õigesti.
Järgmiseks võtsime ette vana hea hoki - seda oskavad kõik. See on hea mäng, sest siis nad oskavad palli vaadata, mis on tennises väga oluline. Hoki võitis Rebeka, kes on väga püüdlik ja tubli - löögid on juba sellised, et võiks juba mängida küll temaga :). Järgnevaks võtsime täiesti uue mängu - "Vangla". Nimi on sellepärast selline, et kui palli üle ei löö, siis lähed nn vanglasse palli püüdma ühe põrke pealt. Mäng kestis suhteliselt kaua, aga see-eest sai palju nalja. Mängu võitis Meribel. Pärast mängu korjasime pallid kokku ja läksime laiali, sest aeg sai täis. Vahel mõtlen, et see trenn võiks kesta veidi kauem!

Täna, 7.oktoober
Täna läksin mina väikestele vastu (muidu ootavad väikesed välisukse ees treenerit, et koos sisse minna ja tavaliselt on kutsujaks mu oma treener Kristjan, sest minu trenn tavaliselt kestab veel). Alguses olid kõim hästi häbelikud ja kartsid, aga väga kiiresti tulid nad ka minu järel trenni. Trenn hakkas soojendusjooksuga, millele järgnes palli etteviskamis mäng, kus mina viskan oma grupile palle nii, et nad selle ühe põrke pealt kinni püüavad. Mängu võitis Rebeka, kellel on see pallitunnetus juba täitsa olemas, teistega peab veel harjutama :). Jätkasime treeningut reketite maha löömisega (NB! Ära võta sõna-sõnalt!). Mäng seisneb selles, et treener viskab väikestele ette palli, mille nad ühe põrke pealt peavad kinni püüdma ning siis nad peavad püsti pandud reketid maha viskama. Mängu võitsid tüdrukud, suutes maha visata 3 reketit neljast. Poistel kahjuks täna ei läinud eriti. Järgmiseks tuli mäng, mis oli ka minu jaoks uus. Mängus oli vaja võtta paaridesse. Kuna meid oli paaritu arv, pidin ka mina mängust osa võtma, minu paariliseks oli Triin. Mängu mõte oli see, et Kristjan lööb palli ette ja selle pidi siis üle võrgu saama. Väikestele pakkus elevust see, et mina pidin lööma reketi käepidemega, mis on minu jaoks suhteliselt võimatu. Mängu võitsid Robert ja Rene. Pärast palli korjamist otsustasime mängida mängu "Heeringa, heeringas 123". See on hästi lõbus mäng, väikestele meeldis see väga.
Viimaseks mänguks valisime "Vangla". Kui Kristjan küsis, kas kõik oskavad seda, siis vastas Kirke, et ei oska, kuigi oli mänginud seda mängu 2 päeva tagasi:D. Nende reaktsioonid on vahel ikka väga naljakad :). Viimase mängu võitjat ei saanudki välja selgitada, sest just viimasel hetkel Henri eksis.
 Ka selles trennis olid kõik väga tublid ja väga aktiivsed - ootan juba järgmist korda ;)!

Wednesday, September 29, 2010

Need aktiivsed väikeinimesed

  Teisipäeval oli siis väikeste trenn. Alguses mõtles Kristjan, minu treener, et mängime joonekulli. Joonekull on selline mäng, kus väikesed jooksevad mööda jooni ja kull peab neid kätte saama. Mängu lõppedes olid kõik tulevased tennisistid ka kenasti kohale jõudnud ning trenn sai alata täie hooga. Trenni tuli kokku 5 poissi ning ka sama palju tüdrukuid. Esimeseks harjutuseks sai võetud reketid kätte ning palliga harjutused olid täies hoos. Väiksed pidid panema pallid reketile ning siis tegema servikasti ümber ringe, teiseks pidid lükkama palli reketiga joonte vahel ning kolmandaks pidid nad palli lükkama reketi käepidemega. Kui harjutused tehtud, hakkasime reketiga lööma. Peab tõdema, et need tulevased tennisistid löövad juba päris hästi! Mõni lööb ilusti otse, aga mõnel läheb ka veidi rohkem aega, et reket ilusti käes hoida ning kõvemini lüüa. Jagasime grupi pooleks - poisid ja tüdrukud. Mina viskasin alguses poistele tagantkäele, Kristjan viskas tüdrukutele eeskäe alla. Esimene mäng jäi viiki. Teises mängus aga vahetasime grupid nii, et mina hakkasin tüdrukutele tagantkäe alla lööma ja Kristjan poistele eeskäe alla. Teise mängu võitsid aga poisid. Minu jaoks on uskumatu see, et peale neid väsitavaid mänge jaksavad need väiksed rüblikud ikka joosta. Niisiis, otsustasime, et mängime tennisehokit (mäng, kus üks on võrgu ees ja kaitseb ära teiste löögid võrku minemast). Mängu vahepeal pidin ka õpetama üht tüdrukut, kuidas kõvemini lüüa ning hetkeks mu õpetus toimis, aga hiljem ta ilmselt muutus veidi laisaks :). Mängu lõpp läks väga suureks rebimiseks Meribeli ja Kirke vahel. Meribel siiski võitis. Poiste mängu võitis Rene
Kuna aeg hakkas täis saama, otsustasime, et teeme viimase mängu. Kristjan valis poistele joonejooksu ning mina tüdrukutele vana hea kalamehe. Reegliks seadsin, et on 2 elu ning kui elud kaotatud, siis jooksevad ühe suure ringi. Mäng läks suhteliselt kiiresti, sest nad lihtsalt ei jõudnud üle hüpata:D. Lõpp läks suureks rebimiseks Meribeli ja Rebeka vahel, kuid lõpuks võitis siiski Meribel. 
Mul on kombeks lüüa väikestega käed kokku ja öelda, et nad olid tublid. Seda tegin ka seekord.
Ootan järgmist korda juba!

Sunday, September 26, 2010

Tutvustus/ Introduction

Tere kõigile!
  Olen 16-aastane tüdruk Eestist, kes on ka tennise treener väikestele (vanuses 4-7). Trenne annan koos oma treeneriga teisipäeviti ja neljapäeviti kella kuuest seitsmeni. Tavaliselt jagame grupi pooleks - poisid ja tüdrukud. Väikesed on väga entusiastlikud ning väga aktiivsed, see ongi praegu kõige olulisem. 
NB! Lisan ka loomulikult pilte!