Monday, October 25, 2010

Reketid, reketid, reketid

Tere kõigile! :)
Põhjus, miks ma pole ammu kirjutanud on väga lihtne - väga palju on olnud õppida. Lisaks sellele, pole ka olnud milleskist erilisest kirjutada, kuid seekord on selleks põhjust.
Täpselt sellise reketi ta kaasa tõigi
Mina ise sel neljapäeval oma trenni ei läinud. Trenn hakkas nagu ikka - 2 ringi ümber väljaku joostes ning siis reketid kätte ja palli põrgatama. Mina olin parajasti näitamas väikestele, kuidas põrgatada, kui üks trenniline astus sisse vanaaegse tennisereketiga. Reket on väga suur ning väikese peaga ning ka minul on sellega raske mängida. Ka kõik teised trennilised olid reketi vaatamisest huvitatud, sest see on tõepoolest haruldane nähtus.
Pärast harjutamist panime trennilised ritta ning jagasime nad pooleks. Üks grupp tuli minuga ning teine jäi Kristjaniga. Mina läksin oma grupiga ühele poole võrku ja Kristjan jäi teisele poole. Tegime mõlema grupiga samu asju - esimesena panime  reketid püsti ning trennilised pidid need maha viskama pallidega, mille nad pidid ennem püüdma ühe põrke pealt. Selles mängus oli tunda võistlusvaimu, sest see, kes pihta ei saanud, sai ikka tunda teravaid pilke. Kuna mäng läks minu grupil kiiremini, kui teisel grupil, hakkasin oma grupiga mängima hokit. Lühikest aega kestnud mängu võitis napilt Henri.
Edasi, vahetasime Kristjaniga grupid. Mina läksin uue grupiga mängima Kalameest - mäng, kus mängujuht peab hüppenööri keerutama ning mängijad peavad sellest üle hüppama. Mäng oli minu jaoks naljakas, sest väikesed ei saanud aru, mida nad tegema peavad :D, kuigi nad ennem suure suuga seletasid, et nad kõik oskavad seda. Siis võtsin aja maha ja seletasin neile, mida nad tegema peavad. Kohe tulid esimesed vastused "Ma teadsin!"; "Ma oskasin ju" jne. Niisiis, mäng sai jätkuda. Mängisime mängu kaks korda ning esimesel korral võitid Kirke ning teine kord Robert.
Kuna teine grupp mängis samal ajal mängu President ja prükkar (mäng, mida mina mängida ei oska, kuid kõrvalt vaatajana nägin, et mängijad peavad rabakuna palli üle võrgu lööma ning vastavalt sellele nad tõusevad ja langevad oma järjekorras), siis nüüd tuli vahetus. Mina jäin ikka kalamehe juurde. Ka selles mängus tegime kaks mängu, mõlemad võitis Rebeka. Kusjuures mõlemal korral oli ta finaalis koos Henriga. Mäng oli väga põnev, sest mõlemad ei tahtnud alla anda (lisaks minu pea käis ringi, sest ma keerutasin seda hüppenööri nii, et ma ise keerlesin kaasa). Kui Kristjan hüüdis, et kõik koju, oli mul hea meel, sest mu peas juba kõik keerles :D.

No comments:

Post a Comment