Wednesday, September 29, 2010

Need aktiivsed väikeinimesed

  Teisipäeval oli siis väikeste trenn. Alguses mõtles Kristjan, minu treener, et mängime joonekulli. Joonekull on selline mäng, kus väikesed jooksevad mööda jooni ja kull peab neid kätte saama. Mängu lõppedes olid kõik tulevased tennisistid ka kenasti kohale jõudnud ning trenn sai alata täie hooga. Trenni tuli kokku 5 poissi ning ka sama palju tüdrukuid. Esimeseks harjutuseks sai võetud reketid kätte ning palliga harjutused olid täies hoos. Väiksed pidid panema pallid reketile ning siis tegema servikasti ümber ringe, teiseks pidid lükkama palli reketiga joonte vahel ning kolmandaks pidid nad palli lükkama reketi käepidemega. Kui harjutused tehtud, hakkasime reketiga lööma. Peab tõdema, et need tulevased tennisistid löövad juba päris hästi! Mõni lööb ilusti otse, aga mõnel läheb ka veidi rohkem aega, et reket ilusti käes hoida ning kõvemini lüüa. Jagasime grupi pooleks - poisid ja tüdrukud. Mina viskasin alguses poistele tagantkäele, Kristjan viskas tüdrukutele eeskäe alla. Esimene mäng jäi viiki. Teises mängus aga vahetasime grupid nii, et mina hakkasin tüdrukutele tagantkäe alla lööma ja Kristjan poistele eeskäe alla. Teise mängu võitsid aga poisid. Minu jaoks on uskumatu see, et peale neid väsitavaid mänge jaksavad need väiksed rüblikud ikka joosta. Niisiis, otsustasime, et mängime tennisehokit (mäng, kus üks on võrgu ees ja kaitseb ära teiste löögid võrku minemast). Mängu vahepeal pidin ka õpetama üht tüdrukut, kuidas kõvemini lüüa ning hetkeks mu õpetus toimis, aga hiljem ta ilmselt muutus veidi laisaks :). Mängu lõpp läks väga suureks rebimiseks Meribeli ja Kirke vahel. Meribel siiski võitis. Poiste mängu võitis Rene
Kuna aeg hakkas täis saama, otsustasime, et teeme viimase mängu. Kristjan valis poistele joonejooksu ning mina tüdrukutele vana hea kalamehe. Reegliks seadsin, et on 2 elu ning kui elud kaotatud, siis jooksevad ühe suure ringi. Mäng läks suhteliselt kiiresti, sest nad lihtsalt ei jõudnud üle hüpata:D. Lõpp läks suureks rebimiseks Meribeli ja Rebeka vahel, kuid lõpuks võitis siiski Meribel. 
Mul on kombeks lüüa väikestega käed kokku ja öelda, et nad olid tublid. Seda tegin ka seekord.
Ootan järgmist korda juba!

No comments:

Post a Comment