Friday, March 11, 2011

Ja neid oli KÜMME

Eile oli tõsine maraton. Jõudsin kolmveera kuueks kohale ja selleks ajaks oli juba kohal 3 väikest tennisisti: Karl, Rebekka ja Meribel. Alustasin nendega soojendust varem, sest lootsin, et siis saab teha korralikku trenni täpselt üks tund. Kui olime põrgatused ära teinud, siis panin nad üksteise vastu mängima. Ise mängisin Rebekka vastu. Kui kell oli 6, siis tuli veel 2 last ning siis otsustasin nendega mängima 'Vangla' mängu. Enne mängu algust tuli juurde 3 hilinejat. Kui olime seda veidi mänginud, siis tasapisi hakkas juurde tulema. Löögid õnnestusid neil imehästi - alguses mõtlesin, et see mäng ei hakkagi toimima. Pidin muutma reegleid ning selle tulemusena hakkas ka vigu juurde tulema. Mäng läks imehästi - saime mitu korda mängida ning löögid tulid ka hästi välja. Järgmiseks korjasime pallid kokku ning hakkasime jooksma. Nad jooksid 2 korda joonejooksu. Järgmiseks mängisime pesapalli nii, nagu me mängime suurtematega. Neil tuli see hästi välja, isegi paremini, kui suurtematega. Seda mängisime 2 korda. Järgmiseks korjasime pallid kokku. Kuna pallide kokkuvõtmine võttis kaua aega, siis hakkasin lugema sekundeid ning ütlesin, et kui läheb üle, siis hüppavad ka kauem. Nii läkski. Enne hüppamist me lõime kõvade pallidega üle võrgu nii eeskäega kui ka tagakäega. Sain aru, et nad hakkavad juba ära väsima, kuigi oli ka neid, kes lõid täie rauaga ja väga hästi. Selline oli näiteks Robert ja Rebekka. Oli väga hea meel nende üle. Lõpuks korjasime pallid kokku ning hakkasime hüppama. Hüppasime 3 minutit ning iga minuti lõppedes nad puhkasid ja lõdvestasid jalgu.
  Oli väga tore anda trenni kümnele inimesele, kuid samas oli neid ka liiga palju ühe inimese jaoks. Lisan ka järgmises postituses mõned pildid.

No comments:

Post a Comment